Lofsöngur

in Wikipedia, die vrye ensiklopedie
Spring na: navigasie, soek

Lofsöngur (Afrikaans Lofsang) is die naam van Ysland se nasionale volkslied wat uit die jaar 1874 dateer. Die teks is deur Matthías Jochumsson (1835-1920) geskryf, terwyl Sveinbjörn Sveinbjörnsson (1847-1926) die melodie gekomponeer het. Die lied het drie strofes waarvan net die eerste as amptelike teks van die nasionale volkslied gesing word.

Lofsöngur het ter geleentheid van Ysland se milleniumfeesvierings ontstaan wat op 2 Augustus 1874 plaasgevind het. Tydens 'n kerkdiens in Reykjavík se Dómkirjka, wat deur die Deense en Yslandse koning Christiaan IX van Denemarke bygewoon is, is Lofsöngur vir ie eerste keer deur 'n gemengde koor opgevoer. Die liedteks baseer op die Bybelse psalm 90 wat as preekteks vir die plegtigheid gekies is.

Die lied het vervolgens as nasionale volkslied van Ysland gewild geraak en is ook ter geleentheid van die viering van Ysland se selfregerende status in 1918 opgevoer. Nogtans het die volkslied eers deur 'n wet uit die jaar 1983 amptelike status verkry.

Voor 1874 is gewoonlik Bjarni Thorarensen se lied Eldgamla Ísafold volgens die melodie van God Save the Queen as 'n soort nasionale volkslied gesing.

Liedteks[wysig]

'n Gedenktafel is by die huis in Londenstraat 15 in Edinburg (Skotland) aangebring waar Sveinbjörn Sveinbjörnsson die melodie van Lofsöngur gekomponeer het
Ó, guð vors lands! Ó, lands vors guð!
Vér lofum þitt heilaga, heilaga nafn!
Úr sólkerfum himnanna hnýta þér krans
þínir herskarar, tímanna safn.
Fyrir þér er einn dagur sem þúsund ár
og þúsund ár dagur, ei meir:
eitt eilífðar smáblóm með titrandi tár,
sem tilbiður guð sinn og deyr.
Íslands þúsund ár,
Íslands þúsund ár,
eitt eilífðar smáblóm með titrandi tár,
sem tilbiður guð sinn og deyr.


Ó, guð, ó, guð! Vér föllum fram
og fórnum þér brennandi, brennandi sál,
guð faðir, vor drottinn frá kyni til kyns,
og vér kvökum vort helgasta mál.
Vér kvökum og þökkum í þúsund ár,
því þú ert vort einasta skjól.
Vér kvökum og þökkum með titrandi tár,
því þú tilbjóst vort forlagahjól.
Íslands þúsund ár
Íslands þúsund ár
voru morgunsins húmköldu, hrynjandi tár,
sem hitna við skínandi sól.


Ó, guð vors lands! Ó, lands vors guð!
Vér lifum sem blaktandi, blaktandi strá.
Vér deyjum, ef þú ert ei ljós það og líf,
sem að lyftir oss duftinu frá.
Ó, vert þú hvern morgun vort ljúfasta líf,
vor leiðtogi í daganna þraut
og á kvöldin vor himneska hvíld og vor hlíf
og vor hertogi á þjóðlífsins braut.
Íslands þúsund ár
Íslands þúsund ár
verði gróandi þjóðlíf með þverrandi tár,
sem þroskast á guðsríkis braut.

Eksterne skakels[wysig]